3. novembril käis külalisloengut pidamas infoteaduste akadeemilise suuna poolt professor Sirje Virkus. Kuna olen selle eriala tudeng, siis seda huvitavam oli seda loengut kuulata.
Alustuseks esitas prof. Virkus küsimuse, mis oli ka esimesel slaidil esitatud: “Mida kujutab endast infoteadus?”. Infoteadusele on antud tähendusi väga palju, neid tähenduse andmisi võib olla ligemale 40. Tuntuimad, kes infoteadust on uurinud ja seda defineerinud on Tefko Saracevic, Vannevar Bush, Kalervo Järvelin, Peter Igwersen, Marcia J. Bates, Pertti Vakkari, Derek de Solla Price, Brian Campbell Vickery jpt. Parim definitsioon minu arvates infoteadusele on selline- “Infoteadus on teadus ja praktika, mis tegeleb teabe tõhusa kogumise, säilitamise, hankimise ja kasutamisega” – Saracevic, T. (2009). Information science. In M. J. Bates (Ed.), Encyclopedia of library and information sciences (3rd ed.) (pp. 2570-2585). New York: Taylor and Francis.
Juttu oli ka erinevatest käsitlustest infoteaduse tekke kohta. Infoteadust seostatakse raamatukogude, raamatukogunduse ja bibliograafiaga, ehk täpsemalt, kust infoteadus on oma juured saanud.
Infoteaduse arengule ja levikule aitas kaasa Inglismaal asutatud infoteadlaste instituudi loomine ( Institute of Infromation Scientists) ning juba sinna instituuti kuulumine andis sulle õiguse kutsuda ennast infoteadlaseks.
Räägiti ka infoteaduste seosest teiste akadeemiliste suundade ja uurivate teadustega, nagu:
- lingvistka
- dokumentalistika
- informatsiooniteooria
- matemaatiline kommunikatsiooniteooria
- kognitoloogia
- semiootika jpm
Siinkohal saab öelda, et infoteaduse roll igas teadusharus omab väga suurt tähendust.
Sama on ka teiste teadustega, mis uurivad informatsiooni- sotsiaalteadused, humanitaar- ja kunstiteadused ning looduteadused. Nad samuti tegelevad sellega, et mõtestada muutunud info- ja infotehnoloogilist keskkonda.
Loengut edasi kuulates pani mind imestama see, kui palju üliõpilane, kes on just 21 aastaseks saanud, on tarbinud selle aja jooksul infomatsiooni ja selle vahetamisele, see kogus on meeletu. Toon ka mõned näited:
- lausunud ligemale 100 000 sõna päevas
- kulutanud 10 000 tundi videomängude mängimisele
- vastanud 200 000 e-mailile
- vaadanud 20 000 tundi televiisorit
- olnud telefonis 10 000 tundi
- ning 5000 tundi lugemisele (ainut)
Kokkuvõtvalt võib olla, et tänapäeva info üleküllust on palju ja selles on rakse orienteeruda. Iga inimene peab leidma selle viisi, kuidas vajalikku ja mittevajalikku infot kasutada.
Loeng oli väga huvitav ja kaasahaarav. Kõik seoses informatsiooniga on kaasahaarav ning fakte selle kohta on põnev lugeda.